Ta sündis Narvas käsitöölise peres ja veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.

Paul Keres ([ˈpɑu̯l ˈkeres]; January 7, 1916 – June 5, 1975) was an Estonian chess player and writer. He was among the world's top players from the mid-1930s to the mid-1960s and in 1950, was awarded the title of International Grandmaster by FIDE on its inaugural list. Keres narrowly missed a chance at a world championship match on five occasions. He won the 1938 AVRO tournament, which led to negotiations for a title match against champion Alexander Alekhine, but the match never took place due to World War II. Due to these and other strong results, many chess historians consider Keres one of the greatest players in history, and the strongest player never to become world champion. He was nicknamed "Paul the Second", "The Eternal Second" and "The Crown Prince of Chess".